Elav hõbe

Oh ei, ma ei sarnane ballaadi kangelannaga. Pean varastama, et me vennaga nälga ei sureks. Ja tapma, vastasel juhul tapetakse mind. Pean olema aus, ma oskan seda suurepäraselt – ja ma olen siiani elus. Siin, hõbedase linna põlevate päevade all, kus vaesed kaklevad lonksu vee pärast, ja surematut kuningannat ei kõhkle kedagi hukkamast, meenutab see juba imet. Veel kuulen ma metallide sosinaid, ja see saladus võib mulle maksma minna: igasugune maagia meie linnas on keelatud. Kuid isegi kõige raskemates oludes ei tasu lootusest loobuda, eks? Kui mulle anti võimalus kõik muuta – riskisin. Ja kindlasti oleksin hukkunud, kui mitte tema. Kingfisher. Kui ma teda esmakordselt nägin, arvasin, et tema on Surm. Aga kõik osutus veidi teistsuguseks.