Elustunnistused

Denis Beznosovi romaan „Elustunnistused“ – polüfooniline mõtisklus katastroofi ja totalitarismi üle. Häälte koor, mis on koostatult monoloogidest, teadvusevoogudest, kinoarhiivist ja propagandavideodest, fikseerib hävingu ajalugu. Reaalsed nähtused on viidud äärmuseni, toimuvad sündmused konfliktivad tuttava loogikaga. Maailm katastroofi olukorras esitleb end lahusolekuna, ja lugejal tuleb iseseisvalt kogu pilti kokku panna. Tekstis kohtab reaalseid tegelasi – dokumentaalfilmi režissöör Ivens, kunstnikud Gerhardt ja Klein, vananev näitleja Buster K. ning mööblikujundaja Wegner. Kuid selle põhisisu on nelja nimetu polüloog, kes on kinni jäänud, ilma võimaluseta kunagi oma varjupaika lahkuda.