1830. aastatel hakkas Gogol Peterburi vaatama kui kummalist tuttavat: justkui kõik on korda aetud, fassaad paistab, aga selle taga on mingisugune saatanlik olukord. Linn ei ole siin lihtsalt taust, vaid kangelane - sünge, salapärane ja veidi kummaline. Siin jalutab haru...
ilma peremeheta, amet on tähtsam kui isik, ning terve mõistus annab teed absuurdile.
Pealkirja «Peterburi jutud» pakkus välja kirjandusteadlane Vladimir Shenrok 19. sajandi lõpus, ning tsükkel ilmus eraldi väljaandena alles 1924. aastal. Nii et tee oma «kaante» juurde nende juttude jaoks osutus pikaks, aga täiesti gogolilikuks - keeruliste pöörde ja salajase tähendusega.
1830. aastatel hakkas Gogol Peterburi vaatama kui kummalist tuttavat: justkui kõik on korda aetud, fassaad paistab, aga selle taga on mingisugune saatanlik olukord. Linn ei ole siin lihtsalt taust, vaid kangelane - sünge, salapärane ja veidi kummaline. Siin jalutab haru ilma peremeheta, amet on tähtsam kui isik, ning terve mõistus annab teed absuurdile.
Pealkirja «Peterburi jutud» pakkus välja kirjandusteadlane Vladimir Shenrok 19. sajandi lõpus, ning tsükkel ilmus eraldi väljaandena alles 1924. aastal. Nii et tee oma «kaante» juurde nende juttude jaoks osutus pikaks, aga täiesti gogolilikuks - keeruliste pöörde ja salajase tähendusega.