Mis ühendab akadeemilisi tähti, nagu Andrew Ross või Edward Said, ja provokatiivseid režissööre, nagu Quentin Tarantino ja Spike Lee? Oma raamatuks tutvustab Susan Freiman mõistet «karma maskuliinsus» ja uurib soopoliitikat meeste loomingus, kes sobituvad sellesse kategooriasse. Freiman näitab, et «karmid»...
mehed-rebelseivad aktiivselt naiselikust/feminiinsest, ning nende progressiivne maine varjab tihti nende taga peituvat patriarhaalsete mudelite taasloomist. Tunnustades kultuurilist tähtsust teadlastest ja kunstnikest, kellest juttu, kutsub autor üles nende tööde kriitiliseks lugemiseks, mis võimaldab nähtavale tuua vastuolulise loogika «karmuses». Lahendades keerulisi sookoodke ja tuginedes intersektsionaalsele lähenemisele, pakub ta mitte ainult kriitikat, vaid ka ulatuslikku ümbermõtestamist feministlikust perspektiivist 21. sajandi kontekstis.
Mis ühendab akadeemilisi tähti, nagu Andrew Ross või Edward Said, ja provokatiivseid režissööre, nagu Quentin Tarantino ja Spike Lee? Oma raamatuks tutvustab Susan Freiman mõistet «karma maskuliinsus» ja uurib soopoliitikat meeste loomingus, kes sobituvad sellesse kategooriasse. Freiman näitab, et «karmid» mehed-rebelseivad aktiivselt naiselikust/feminiinsest, ning nende progressiivne maine varjab tihti nende taga peituvat patriarhaalsete mudelite taasloomist. Tunnustades kultuurilist tähtsust teadlastest ja kunstnikest, kellest juttu, kutsub autor üles nende tööde kriitiliseks lugemiseks, mis võimaldab nähtavale tuua vastuolulise loogika «karmuses». Lahendades keerulisi sookoodke ja tuginedes intersektsionaalsele lähenemisele, pakub ta mitte ainult kriitikat, vaid ka ulatuslikku ümbermõtestamist feministlikust perspektiivist 21. sajandi kontekstis.