Ingli vasak käsi

Uurides Moskvas 1952. aastal toimuvaid käte ära lõikamise seeria mõrvu, avastab MGB major õudse natsiarsti märkme. Ta mõistab, et ta ei jahti mitte maniaki, vaid seda, kes loob maniake.
Juuli 1951. Aastal. Jaudsa jõe ääres avab kiilas mees kotti. Maale langeb vasaku käe lõigatud randmeosa. Sekundi pärast lõikab ta end špiriga kaela. Selgitusi ei tule.
1922. Aastal. Täiesti paduvihma. Suvekorter äärelinnas. Tapatud kõrge ametikoha insener kaitsetööstuses. Nägu on moonutatud. Vasak randmeosa on kadunud…
Linasse naaseb nimi, mida püüti mitte valjusti öelda: Rutsjkin.
Õudus, mis valitseb linna tänavatel, toob kapten Ivan Shipovi, vastutava maine uurija, pikaajalise depressiooni. Koos assistentide — kapten Kitaevi ja psühholoog Zabotkiniga — asub ta juhtumi kallale ja varsti leiab ta kummalise nahkkaanega märkmiku, mis kunagi kuulus laagri arsti-sadistile.
Tunnistajad vaikivad. Kahtlusalused kaovad. Tõendid viivad ummikusse. Ja mõrvad jätkuvad. Ja mida lähemale Shipov tõele läheneb, seda nõudlikumalt tekib tal küsimus: mis siis, kui see märkmik ei ole tõend? Mis siis, kui see on meetod? Ja keegi töötab täna selle järgi?