Mis hoiab meid kohas, mida me nimetame koduks? Keel, maastik, inimesed. Ja võib-olla ka peaaegu tabamatu tunne, et siin on võimalik olla ise. Saksamaa kirjanik Daniel Schreibar seob oma hirmud ja lootused maailmavaate, sotsioloogia ja kultuurikriitikaga ning mõtiskleb võõrandumise kogemuse...
üle kodulinnas, pagulaste kollektiivse mälu üle. Ja kuidas meie kuuluvuse tunne, meie kodutunne muutub elu jooksul.
Mis hoiab meid kohas, mida me nimetame koduks? Keel, maastik, inimesed. Ja võib-olla ka peaaegu tabamatu tunne, et siin on võimalik olla ise. Saksamaa kirjanik Daniel Schreibar seob oma hirmud ja lootused maailmavaate, sotsioloogia ja kultuurikriitikaga ning mõtiskleb võõrandumise kogemuse üle kodulinnas, pagulaste kollektiivse mälu üle. Ja kuidas meie kuuluvuse tunne, meie kodutunne muutub elu jooksul.