Agamemnoni tütar. Järglane

Romaanis «Agamemnoni tütar» (1985) räägib lugu noore mehe vaatenurgast - partei ametniku tütre armastatu, kes on määratud riigi liidri järgijaks. Tüdruku isiklik elu osutub isa poliitiliste ambitsioonide ofriks. Diktatuuri aastatel oli selle teksti avaldamine Albaanias võimatu, isegi manus võib autori vanglasse viia. Romaani päästmiseks viidi see salaja riigist välja ja hoiti Pariisis pangakapis. Raamat nägi päevavalgust alles pärast poliitilisi muutusi riigis.

Teises romaanis, «Järglane» (2003), pöördub autor reaalsesse sündmustesse - salapärasesse surma teise isikuna partei hierarhias, kes kuulutati diktaatori Enver Hoxha järglaseks. Selle enesetapu (või mõrvamise) asjaolud kuhjuvad paljude versioonide - ratsionaalsetest kuni müstilisteni - ja moodustavad mitmekülgse narratiivi võimust, hirmu jõust ja inimloomusest.