Naerata, pilv!

Polinal on juba viis. Ta armastab kõige rohkem joonistada asfaldile värviliste kriitidega.
Polinal on eriline tuju: kui ta on rõõmus, paistab õues päike. Kuid kui ta on kurb, kortsub taevas kohe ja algab vihm. Tema vanem vend Borja kas peidab lemmik kriidid või loobib kingi ringi, või nimetab joonistust segaseks, ja Polina arvab, et ta teeb seda meelega, et kõik rikkuda ja teda kurvaks teha.
Aga ühel päeval vihmas teeb Polina tähele, et naabritüdruk Marta kaitseb mitte ennast, vaid väikest salvialehte vihmavarjuga. Nii algab sõprus, mis muudab kõike.
Polina ei saa mitte ainult heaks sõbraks, vaid õpib ka oma tuju juhtima, mõistab, et vihm ei tule tema pärast ja Borja ei tee alati tükke ning temaga saab samuti sõbrustada.