Carol Duncan käsitleb muuseumit kui ruumi, kus toimuvad «kodaniku rituaalid» — stsenaariumid, mille kaudu vaataja taasloob teatud käitumismudeleid. Duncan uurib, kuidas arhitektuur, kogu struktuur ja väljapaneku praktika mõjutavad kunsti tajumist ning osalevad vaataja poliitilise, sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemises. Need...
rituaalid analüüsib autor laiemas sotsiaalse ja poliitilise ajaloo kontekstis ning seondab need avaliku ruumi transformeerimise protsessiga.
Carol Duncan käsitleb muuseumit kui ruumi, kus toimuvad «kodaniku rituaalid» — stsenaariumid, mille kaudu vaataja taasloob teatud käitumismudeleid. Duncan uurib, kuidas arhitektuur, kogu struktuur ja väljapaneku praktika mõjutavad kunsti tajumist ning osalevad vaataja poliitilise, sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemises. Need rituaalid analüüsib autor laiemas sotsiaalse ja poliitilise ajaloo kontekstis ning seondab need avaliku ruumi transformeerimise protsessiga.