Kukkumine ja tõusmine

«Minu nimi on Gianluigi Buffon, mängisin jalgpalli kuni 45. eluaastani, millest 28 aastat professionaalselt, ja sel aja jooksul kukkusin ilmselt miljardeid kordi. Sellele õppitakse, hakkates palli lööma, vastasel juhul ei saa sa lihtsalt väravavahiks. Ja veel, ma kukkusin nagu iga teine inimene». Süüdistused panustes, ostetud diplom, fašistlik skandaal, Calciopoli, väravavahtide eksimused ja pisarateni hävitavad kaotused, veelgi – paanikahood ja depressioon. Kui ta oleks komistanud ja pärast igat kukkumist ei oleks tõusnud, oleks jalgpall kaotanud Gianluigi Buffoni, inimese, kes on kohtunud mitme kuulsate treenerite ja karismaatiliste mängijatega ning kehastab kogu jalgpalli ajalugu. Tema karjäär on näide sellest, miks on alati oluline jääda ausaks jalgpalli suhtes. Gianluigi Buffoni avameelsest jutust saate teada, millist rolli mängisid tema karjääris Marc Chagall ja Vladimir Lenin, ja saate ka annuse siirast vanakooli jalgpalli, kui mängijad lõhnasid kamforiõli järele ning olid palju vähem treenitud ja tätoveeritud ning väravavahid kasutasid kinnihoidjatena rehve.