Muinasjutt

Vladimir Sorokin kirjutas uue mõistujutu — metsiku, lummava ja armutuga.
 
Romaanis «Muinasjutt» elustab sünge post-apokalüptiline Venemaa, kus prügiväljad muutuvad lootuse territooriumiks, ja reis prügimäele — teeks püha muutumise poole. Maailm katastroofi järel on muinasjutuliselt absurdoorne, kuid selle panoptikumist kerkivad esile igavesed... tähendused: surm ja taassünd, usk ja meeleheide, haihtuvus ja uus utoopia. Sorokin juhatab lugejat läbi puhastava absurdi: kohutavast haihtumise proosast kuni armu vilgastuseni. «Muinasjutt» — uus epos vene teadvusest: pattune ja valge, alandatud ja unistav.
 
Autor konstrueerib taas tuleviku kui allegoorilise õudusunenäo, kuid annab ka lugejale võimaluse — hirmutav, kuid ainus võimalik.