Leo Tolstoi ja naine

«Mina ja mu naine, keda ma armastan nii, nagu keegi pole kunagi kedagi armastanud maailmas. …Aga ma tean kõike, ja ma emban teda tugevalt, ja ma suudlen tema imelikke silmi, häbelikke põski ja naeratavaid roosat huuli tugevalt ja õrnalt…» Nii rääkis Leo Nikolajevitš Tolstoi Sofia Andreyevnast. Ainult täiesti õnnelik inimene ei saaks kirjutada kõige geniaalsemat lauset õnnetute perede kohta. Salapärane, isegi osaliselt hirmutav isiksus Tolstoi tõmbab ja täidab edaspidi kirjanikke ja lugejaid. Kuid vaadates klassiku viimaseid eluaastaid, tema kummalist põgenemist, ei tohi unustada, et Tolstoi noorus ja küpsus, tema eraelu on palju arusaamatum ja vastuoluline. Oma tuntud raamatus kirjutab Andrei Shljahov suurest Leo Nikolajevitšist ja tema esmapilgul tagasihoidlikust ja vaiksetest abikaasast üksikasjalikult.