Selles ulatuslikus töös pakub Kaspar Hirsi uue vaate rahvusluse algetele ja Euroopa rahvaste kujunemisele. Tuginedes ulatuslikule kirjalike ja visuaalsete allikate uurimisele, mis ulatuvad antiikajast varauudeaegani, integreerib autor taas enne-modernse Euroopa ajaloo rahvusluse uurimisse, kirjeldades seda kui tahtmatut ja vältimatut tagajärge...
Rooma imperialismi pärandile keskajal. Hirsi tõstab esile esimesed rahvuslased renessansi humanistide seas, uurides nende sotsiaalset rolli ja ambitsioone, et vaadata uue nurga alt Euroopa poliitilise teaduse ajalugu, ning väidab, et nende pöördumine iidsete eeskujulike näidete poole tõi kaasa tõsiseid vasturääkivusi nende enesetunne ja poliitilise funktsiooni vahel.
See raamat näitab, et ainult mõistes Euroopa poliitika, teaduse ja kunstide arengut enne uut aega saame täielikult mõista rahvusluse globaalset jõudu kaasaegses poliitilises kontekstis.
Selles ulatuslikus töös pakub Kaspar Hirsi uue vaate rahvusluse algetele ja Euroopa rahvaste kujunemisele. Tuginedes ulatuslikule kirjalike ja visuaalsete allikate uurimisele, mis ulatuvad antiikajast varauudeaegani, integreerib autor taas enne-modernse Euroopa ajaloo rahvusluse uurimisse, kirjeldades seda kui tahtmatut ja vältimatut tagajärge Rooma imperialismi pärandile keskajal. Hirsi tõstab esile esimesed rahvuslased renessansi humanistide seas, uurides nende sotsiaalset rolli ja ambitsioone, et vaadata uue nurga alt Euroopa poliitilise teaduse ajalugu, ning väidab, et nende pöördumine iidsete eeskujulike näidete poole tõi kaasa tõsiseid vasturääkivusi nende enesetunne ja poliitilise funktsiooni vahel.
See raamat näitab, et ainult mõistes Euroopa poliitika, teaduse ja kunstide arengut enne uut aega saame täielikult mõista rahvusluse globaalset jõudu kaasaegses poliitilises kontekstis.