Stuart Jeffries (sündinud 1962), briti publitsist, Guardian'i kolumnist, mitme raamatu autor, pakub seekord lugemise jaoks panoramilist või pigem kaleidoskoopilist ülevaadet poole sajandi senisest postmodernismi ajaloost - olgu see kultuuriline paradigma, stiil või seisund, mis segas kaarte lineaarse ajaloolise narratiivi pooldajaid ja miksis, tundub, kõike ja kõiki: kõrgema ja madalama, vana ja uue, tõe ja väljamõeldise, kunsti ja popkultuuri jne. Raamatu tegelaste seas on filosoofid, poliitikud, kunstnikud, idufirmade asutajad, filmirežissöörid, arhitektid, muusikud ja aktivistid, esindades kõiki kultuurilise (ja ainult selles?) tootmise valdkondi, kes on andnud oma panuse "suure piiride kustutamise" protsessi, mis seab kahtluse alla igasugused hierarhiad (nende asemel on nüüd - kõik), ajaliselt piire (kõik on nüüd alati) ja enda piire (kõik - igal pool). Jeffries, omakorda, küsib postmodernistlikult ka postmodernismi enda üle, näidates, et neis sisse kirjutatud neoliberalistliku kapitalismi emancipatoorne laeng ei töötanud, kuid samas tunnustab, et kuna meist on saanud postmodernistid, pole meil tagasipöördumise teed.
