Austraalia arhitekti Adolf Loosi (1870–1933) esseede kogumik koondab tema tähtsamaid teoseid, mis on kirjutatud XIX ja XX sajandi vahetusel. Pealkirjas kuulutab autor, et kaunistus on „kuritegu“ tsiviliseeritud inimese ja kultuuri jaoks. Tema ideede radikaalsus põhineb kaunistamise hülgamise ja tagasi pöördumise...
funktsionaalse ja konstruktiivse tõe poole. Loos naerab välja Viini „Potemkinilikud“ fassaadid ja kutsub üles lihtsusele, mis on võrdsustatav tõelise üllasusega. Loosi kategoorilistes tekstides koosneb esteetiline kindelus konservatiivsete vormide rangusest. Need esseed, mis ei põhine teoreetilistel dogmad, vaid manifesti ja poleemilise innukuse peal, ennustasid modernismi ideid ja külvasid XX sajandi kujunduse alused.
Austraalia arhitekti Adolf Loosi (1870–1933) esseede kogumik koondab tema tähtsamaid teoseid, mis on kirjutatud XIX ja XX sajandi vahetusel. Pealkirjas kuulutab autor, et kaunistus on „kuritegu“ tsiviliseeritud inimese ja kultuuri jaoks. Tema ideede radikaalsus põhineb kaunistamise hülgamise ja tagasi pöördumise funktsionaalse ja konstruktiivse tõe poole. Loos naerab välja Viini „Potemkinilikud“ fassaadid ja kutsub üles lihtsusele, mis on võrdsustatav tõelise üllasusega. Loosi kategoorilistes tekstides koosneb esteetiline kindelus konservatiivsete vormide rangusest. Need esseed, mis ei põhine teoreetilistel dogmad, vaid manifesti ja poleemilise innukuse peal, ennustasid modernismi ideid ja külvasid XX sajandi kujunduse alused.