Vaikivate pisarad: ta pääses amishite maailmast, kus valu nimetati leppimiseks

Misty harjus lapsest saati vaikima ja kartma. Pärast hirmsaid aastaid koos julmade ema ja kasuisa elades sattus ta amishite kogukonda.

Valged kiivrid ja linased ettevaated, hobusõidukite kriipimishelid ja õiglane töö maapinnal. Maailm, mis on loodud usust ja leppimisest – puhas, siin ei ole kohta kaasaegse elu pahedele ning 21. sajandi tsivilisatsiooni hüvedele. Või ei räägita lihtsalt pahedest?

See raamat ei ole lihtsalt ülestunnistus.

See on karje, mis tungib läbi hirmu aastate.

See on põgenemise lugu – kogukonnast ja omaenda hirmude vanglast.