Nutitelefonide ja sotsiaalmeedia ilmumine on pea peale pööranud inimkonna harjumuspärase eluviisi. Elava suhtlemise asemel on tulnud lõputud uudisvood ja meeldimised — ja need muutused on kõige rohkem mõjutanud nooremat põlvkonda. Gadžettide hind on olnud ärevus, madal enesehinnang, üksildus ja sõltuvus. Laste...
kujunemise suur ühendamine ja liialdatud hoolitsus füüsilise ja psühholoogilise ohutuse üle on lapsi ilma jätnud kõige olulisemast: iseseisvusest ja võimalusest omandada oskusi, mis on vajalikud täiskasvanuelus. Nad ei usu enam endasse ning pidev ellujäämise võitlus võrgus teeb olukorra ainult hullemaks. Kuid kas sellega on võimalik võidelda? Sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt usub, et on — ja alustada tuleks kohe.
Nutitelefonide ja sotsiaalmeedia ilmumine on pea peale pööranud inimkonna harjumuspärase eluviisi. Elava suhtlemise asemel on tulnud lõputud uudisvood ja meeldimised — ja need muutused on kõige rohkem mõjutanud nooremat põlvkonda. Gadžettide hind on olnud ärevus, madal enesehinnang, üksildus ja sõltuvus. Laste kujunemise suur ühendamine ja liialdatud hoolitsus füüsilise ja psühholoogilise ohutuse üle on lapsi ilma jätnud kõige olulisemast: iseseisvusest ja võimalusest omandada oskusi, mis on vajalikud täiskasvanuelus. Nad ei usu enam endasse ning pidev ellujäämise võitlus võrgus teeb olukorra ainult hullemaks. Kuid kas sellega on võimalik võidelda? Sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt usub, et on — ja alustada tuleks kohe.