Kreeka lühikajalugu. Mütoloogiatest kaasaegsete reaalsusteni (kaanepealne)

Filosoofia, kunst, demokratia, keel ja isegi arvutid – paljusid meie saavutusi tuntakse Kreeka tsivilisatsioonis. Nagu teada, olid kreeklased oma olemuselt nii Aleksander Suure impeeria kui ka Rooma impeeria. Kreeklaste poole pöördusid inspirationi otsijad renessansi ajastul ja Euroopa valgustuse filosoofid. Järgides selget kronoloogiat, visandab James Henidž Kreeka ajalugu lühidalt ja suures plaanis. Raamatu esimene osa on pühendatud ajale iidsetest aegadest kuni 1453. aastani – seda aega nimetab autor „pool maailma valitsemiseks”.

1453. aastal kaotas Kreeka oma iseseisvuse ja liitus Osmanite impeeriumiga, nii et teine osa katab ajavahemiku peaaegu neljasaja aasta jooksul, mida autor nimetab „rahva kõige pikemaks unenägijaks”. 1830. aasta, täieliku ärkamisena sellest „unest”, tähistas Kreeka kuningriigi iseseisvuse väljakuulutamist ja lõplikku tunnustamist. Kolmandas osas on kirjeldatud kaasaegse Kreeka ajalugu kuni 1949. aastani (Otto, Georg I valitsus, revolutsioon ja kodusõda Venemaal, I ja II maailmasõda ning kodusõda Kreekas).

Neljandas osas kajastatakse sündmusi aastatel 1949–2020. Tulemusena on valmis koondatud ja informatiivne ajalookronika kreeklaste teekonnast, mis kestab üle kolme tuhande aasta.