«Liikide päritolu loodusliku valiku teel» (1859) — suur teos, evolutsioonilise bioloogia alus ja üks teaduse ajaloo pöördelisi hetki. See raamat selgitas veenvalt ja selgelt, kuidas on tekkinud kõik need üllatavalt mitmekesised liigid ja eluvormid, mis on nii filigraanselt kohandatud oma...
elukeskkonnale. Inglise teadlane-naturist, rändur ja loodusteadlane Charles Darwin, tuginedes aastatepikkusele sügavale uurimistööle, pakub loodus-teaduslikku seletust liikide mitmekesisusele, tõestades nende päritolu ühest esivanemast. Teadlane määratles ühtesid esimesi evolutsioonilise protsessi määravaid jõude — variatiilsus ja looduslik valik. Darwin näitab üksikasjalikult ja selgelt, paljude näidete kaudu, kuidas elusorganismides kinnistuvad ellujäämiseks kasulikud omadused. Nüüd on isegi raske ette kujutada, millise tektoonilise nihke tõi selle teose avaldamine maailma, mis uskus elu üleloomulikku tekkesse. See raamat muutis pöördumatult mitte ainult loodusteadusi, vaid ka filosoofiat, psühholoogiat ja ühiskondlikku maailmavaadet ning on läinud inimkonna mõtte kuldfondi.
«Liikide päritolu loodusliku valiku teel» (1859) — suur teos, evolutsioonilise bioloogia alus ja üks teaduse ajaloo pöördelisi hetki. See raamat selgitas veenvalt ja selgelt, kuidas on tekkinud kõik need üllatavalt mitmekesised liigid ja eluvormid, mis on nii filigraanselt kohandatud oma elukeskkonnale. Inglise teadlane-naturist, rändur ja loodusteadlane Charles Darwin, tuginedes aastatepikkusele sügavale uurimistööle, pakub loodus-teaduslikku seletust liikide mitmekesisusele, tõestades nende päritolu ühest esivanemast. Teadlane määratles ühtesid esimesi evolutsioonilise protsessi määravaid jõude — variatiilsus ja looduslik valik. Darwin näitab üksikasjalikult ja selgelt, paljude näidete kaudu, kuidas elusorganismides kinnistuvad ellujäämiseks kasulikud omadused. Nüüd on isegi raske ette kujutada, millise tektoonilise nihke tõi selle teose avaldamine maailma, mis uskus elu üleloomulikku tekkesse. See raamat muutis pöördumatult mitte ainult loodusteadusi, vaid ka filosoofiat, psühholoogiat ja ühiskondlikku maailmavaadet ning on läinud inimkonna mõtte kuldfondi.