Vaskmäe perenaine

Erinevate imede poolest oli tuntud Gumeški kaevandus, kus alates XVIII sajandist kaevandati vaskmaaki lähedalasuvaks Polevski tehaseks. Ja mitte asjata: siin kuulus võim Vaskmäe perenaisele. Ta võis võtta erinevaid kujusid: kas muutus sisalikuks või ilmus naerusuise neiu kujul, või astus sisse... rändurina või võimsa valitsejana, kes oma kuningriigis külalisi vastu võttis. Kuid igas kujus armastas Perenaine "inimese üle mõelda": andis keerulise ülesande - ja käsutäitja karistas töötajat julmalt; tõmbas salapärase kivist lillega - ja meesterahvas kadus igaveseks tema mäkke. Ja mäes "nagu suured toad… ja seinad on neil erinevad. Üks on kõik rohelised, siis kollased kuldsete laikudega. Millel jälle on vasklilled. On ka sinised, lapisliivased. Ühesõnaga, kaunistatud, et ei oska öelda". Just seda ilu Uuralite maast, uskumatu rikkust Uuralite mägedes andis edasi kunstnik Vjatseslav Nazaruk, kes pühendas mitu aastat Pavel Bazhovi kõige tuntumate muinasjuttude illustreerimisele.