Masside psühholoogia

Rahvamassid, mida haarasid mingid ideed, on juba ammustest aegadest aeg-ajalt ajaloo areenile ilmunud. Kuid alles suurte revolutsioonide ajastu algusega muutusid massid iseseiliseks poliitiliseks jõuks, mis suudab üht võimu kukutada ja teist kehtestada. Kõik eristas neid tavapärastest poliitiliste võistluste osalejatest: arvukus, koosseis, mõtlemisviis, enesekehtestamise ja tegevuse suutlikkus ilma selge juhtimiseta. Massidega tuli rääkida nende keeles, leppida kokku nende reeglite järgi, kuid selle keele uurimine ja reeglite omandamine ajalooliste muutuste kiires rütmis õnnestus vaid vähestele.

Alates Suure Prantsuse revolutsiooni ajast on möödunud peaaegu sada aastat, enne kui Prantsusmaa avalikus ja filosoofilises mõtlemises ilmusid esimesed, kuigi üldised, masside psühholoogia õpetuste visandid. Üks sellel teemal kirjutatud teoseid, "Masside psühholoogia", kuulub Gustave Le Bon'i sulest. Raamat ilmus 1895. aastal ja on sellest ajast alates levinud miljonite eksemplaride kaupa, kuigi autor ise nimetas seda vaid lühikeseks kokkuvõtteks, oma uurimistööde resümeeks.