John Berger (1926—2017) õppis kogu elu vaatama ja uurima nägemise viise. Käesoleva kogu essees valib ta vaatlemise objektiks loomad, kuna on veendunud, et nende vaatamine on vajalik — vastasel juhul ei suuda inimene liikuna oma üksildust taluda. «Olles üksildased, peame...
tunnistama, et meid on loodud, nagu kõike muud. Ainult meie hinged, kui neid innustada, meenutavad esialgset allikat, vaikides, ilma sõnadeta». Bergeril õnnestus mitte ainult unustatud meelde tuletada, vaid ka leida õiged sõnad, et seda väljendada.
John Berger (1926—2017) õppis kogu elu vaatama ja uurima nägemise viise. Käesoleva kogu essees valib ta vaatlemise objektiks loomad, kuna on veendunud, et nende vaatamine on vajalik — vastasel juhul ei suuda inimene liikuna oma üksildust taluda. «Olles üksildased, peame tunnistama, et meid on loodud, nagu kõike muud. Ainult meie hinged, kui neid innustada, meenutavad esialgset allikat, vaikides, ilma sõnadeta». Bergeril õnnestus mitte ainult unustatud meelde tuletada, vaid ka leida õiged sõnad, et seda väljendada.