Rändur-konn. Muinasjutud

Vsevolod Mihhailovitš Garšin (1855–1888) — Venemaa kirjanik, luuletaja, kunstikriitik. Sündis Prijatnaja Dolina mõisas Jekaterinoslavi kubermangus (tänapäeva Ukraina territoorium) ohvitseri peres, kes osales Krimmi sõjas. Suure mõju V.M. Garšini elule ja maailmavaatele avaldas perekondlik draama, mille ta koges viieaastasena. Tema ema armus P. V. Zavadskisse, kes kasvataski Garšini peres vanemaid lapsi. Zavadski oli salajase poliitilise ühenduse organiseerija ja kui ta saadeti Peterburi, jättis Garšini ema pere ja kolis Peterburi, et olla võimalik käia külastamas pagendatud. Lõpetanud gümnaasiumi 1874. aastal, astus V. M. Garšin Kaevandusinstituuti, kuid 1877. aastal alanud Vene-Türgi sõda katkestas tema õpingud — V. M. Garšin astus vabatahtlikuna aktiivsesse armeesse. Tema isiklikud muljed sõjast said aluseks jutustusele «Neli päeva» (1877), mis avaldati ajakirjas «Kodumaa märkmed» — nii sai V. M. Garšin tuntuks kogu Venemaale. 1878. aastal lahkus ta teenistusest ning kirjandus sai tema peamiseks tegevuseks. V. M. Garšini jutustusi nimetasid kriitikud sageli proosaks poeemideks. Kirjanikku iseloomustas eriline and luua säravaid ja piltlikke metafoore, muutes igapäevaelu situatsioonid filosoofilisteks lugudeks. Tõendiks selle kohta on lugu «Muinasjutt konnast ja roosist» (1884). Ükskord oli V. M. Garšin oma sõbra, luuletaja J. Polonski, külalisena, kus mängis tuntud tollane helilooja A. Rubinstein. Muusiku vastas istus ebameeldiva välimusega ametnik, kes vaatas A. Rubinsteini nördimusega. Selle kontrasti mõjul looja ja ebameeldiva inimese vahel sündis kirjanikul kujutlus vastandamisest vastikule konnale ja kaunile roosile. Mitte vähem metafooriline on ka jutustus «Punane lill» (1883), mille peategelane, vaimse tervisehäirega inimene, võitleb maailma kurjuse vastu, mis tema jaoks materialiseerub eredasse punasesse moonis. Ja kuigi tal ei õnnestunud tegelikult hävitada kogu kurjust planeedil, oli tema tegu tõeliselt kangelaslik. Muinasjutt «Rändur-konn» (1887) — kirjaniku viimane teos. Selle õpetlikku lugu põhineb tuntud Prantsuse muinasjutu kirjutaja La Fontaine'i fabelil.