Essays «Fotost» küsib tähelepanuväärne saksa meedian teori Wilheim Flusser (1920–1991), kas inimese vabadus on võimalik informatsioonilise ühiskonna tingimustes, maailmas, kus valitsevad seadmed, ja meie mõtted, tunded, soovid ja teod robotiseeritakse. Fotograf'i kavatsus osutub range programmi kaamera — musta kasti, mis...
simuleerib mõtlemist, — rangete piiride sisse kirjutatuks, nii et inimene ja seade sulanduvad ühte tervikusse. Flusseri mõte kohaselt muutub fotograafia filosoofia iga mõtlemise alguspunktiks kaasaegses ja tulevases inimolekuks; see peaks avama ruumi kunstniku vabaduseks — vabaduseks mängida seadme vastu. Käesolevas väljaandes on essee täiendatud filosoofi ja kultuuriteadlase Vitali Kuinenko järelsõnaga.
Essays «Fotost» küsib tähelepanuväärne saksa meedian teori Wilheim Flusser (1920–1991), kas inimese vabadus on võimalik informatsioonilise ühiskonna tingimustes, maailmas, kus valitsevad seadmed, ja meie mõtted, tunded, soovid ja teod robotiseeritakse. Fotograf'i kavatsus osutub range programmi kaamera — musta kasti, mis simuleerib mõtlemist, — rangete piiride sisse kirjutatuks, nii et inimene ja seade sulanduvad ühte tervikusse. Flusseri mõte kohaselt muutub fotograafia filosoofia iga mõtlemise alguspunktiks kaasaegses ja tulevases inimolekuks; see peaks avama ruumi kunstniku vabaduseks — vabaduseks mängida seadme vastu. Käesolevas väljaandes on essee täiendatud filosoofi ja kultuuriteadlase Vitali Kuinenko järelsõnaga.