Kui palju hunti ei toida

Vran on alati teadnud: ta on sündinud, et hunt olla. Ta on läbi viinud mitmeid rituaale, proovinud kõiki viise, kuid kõik on olnud kasutu. Ühiskond vaatab teda nurga alt, on juba ammu loobunud temast, ei usu enam mingisse varjatud hundi... olemusse. Aga Vran usub. Kusagil metsas, räägitakse, elavad metshundid, poolinimesed-poolhunted – ehk nad aitavad tal soovitud jõududega hundiks muutuda? Kuidas neid leida... Baya on alati teadnud: ära suhtle inimestega ilma vajaduseta, ära näita end inimkujus, muidu juhtub õnnetus. Kuid noormees, kes viibis kummalises rituaalis öises metsas, tõmbas tema tähelepanu ja lõbustas teda. „Jah, sa leiad metsast kõik, mida seal otsid,” nagu metshuntide seas räägitakse. Ainult et elu huntide seas osutub ühtäkki täiesti mitte muinasjutuks...