Ilmselt pole Maal ühtegi inimest, kes ei oleks kino armunud. Lastepõlvest alates vaatame filme, joonisfilme ja isegi ei suuda ette kujutada, et kinematograafia on üks nooremaid kujutava kunsti liike.
Puškin ja Gogol ei ole mitte ainult ühtegi joonisfilmi ega filmi oma elus näinud, vaid ei suutnud isegi ette kujutada, milline ime - liikuvad pildid - kunagi leiutatakse.
Esimene maailmas kommertskino seanss toimus Pariisis 28. detsember 1895 kohvikus Kaputsiinide bulvaril - sel päeval näitasid vennad Lumière oma lühifilme, mis olid filmitud nende leiutatud kinematograafi abil. Nii algas kino ajastu.
Kinematograafia on juba ammuilma hakanud tõsiseks majandusharuks - igas maailma riigis on oma filmistuudiod. Mõned riigid toovad aastas välja sadu filme. On filme, mida vaadatakse kogu planeedil, nende loojad saavad hiiglaslikku tulu.
Praegu, kui meie nutitelefonid ja kaamerad suudavad salvestada kõrge resolutsiooniga videoid, ja spetsiaalsed arvutiprogrammid võimaldavad kergesti filmi monteerida ja heli lisada, suudab igaüks luua oma kino. Ainult teie andest sõltub filmi edu. Kuid head suured filme üksi ei tee. See on liiga ulatuslik tootmine, et teha kvaliteetset filmi on vaja kümneid, mõnikord ka sadu inimesi.
