Homo Bonus

Vanaaja mõtlejad ja kaasaegsed autorid, psühholoogid ja filosoofid, parempoolsete ja vasakpoolsete poliitikud on ühel meelel, et inimene on oma olemuselt halb. Meile öeldakse, et me, inimesed, oleme egoistlikud ja toime tuleme peamiselt isiklike huvidega. Aga mis siis, kui see ei ole nii? Rutger Bregman kutsub üles vaatama inimajalugu uue pilguga. Ta näitab, et me oleme programmeeritud headusele, suunatud koostööle ja oleme rohkem kaldu usaldama üksteist kui suhtuma teistesse kahtlusega. Ja see instinkt on tugeval evolutsioonilisel alusel, mis on rajatud Homo sapiens'i varajastes arenguetappides. Bregman toob välja tõelise loo, mis lükkab ümber idee «Kärbeste isandast», räägib valedest kõlavate psühholoogiliste katsete kohta, kahest kaksikvennast, kes, vaatamata erinevatele vaadetele, aitasid ära hoida kodusõda... Ta väidab, et usk inimlikku heldusesse ja soov koostööks — see ei ole optimistlik, vaid adekvaatne arusaam reaalsusest, ja toob selle tõestamiseks välja veenvaid argumente ning kasutab oma jutustamisannet.