Aja kaja

1785. aastal kirjutas suur saksa luuletaja Friedrich Schiller “Oda rõõmule” ja kehastas selles Euroopa valgustuse kõige sügavamaid unistusi. Beethoveni Üheksas sümfoonia andis Schilleri sõnadele tiivad, kuid sajandi pärast võtsid sama “Oda rõõmule” kasutusele natside propagandistid ja väärkohtlesid seda viimse piirini.... Kui jutt käib sellest, kuidas ühiskond meenutab neid jätkuvalt kaugenevaid katastroofe, tulevad meelde ajaloo raamatud, arhiivid, dokumentaalfilmid, mälestusmärgid, kivist raiutud. Jeremy Eichler kutsub üles kuulama Teise maailmasõja muusikalisi mälestusteoseid. Autor kätkeb ja avameelselt tõestab muusika jõudu kultuuri mäletamise vormina, kunstivormina, mis suudab kanda mineviku tähendust. Autor näitab, kuidas neli silmapaistvat heliloojat — Richard Strauss, Arnold Schönberg, Dmitri Shostakovich ja Benjamin Britten — elasid üle Teise maailmasõja ja holokausti ajastu ning kehastasid oma kogemuse sügavalt liigutavates, transcendentsetes muusikateostes, mis on kaduma läinud aja kaja. Eichler on väsimatu ja leidlik: ta toob sisse tunnistusi kirjanikest, luuletajatest, filosoofidest, muusikutest ja tavalistest inimestest. Ta näitab, kuidas terve ajastu oli krüpteeritud nende helide ja heliloojate saatuste hulka. Eichler külastas võtmekohti, mis olid seotud muusika loomisega — alates Coventry katedraali varemetest kuni Babij Jari kuruni Kiievis. Kuni elav mälu Teisest maailmasõjast fadeerub, pakub “Aja kaja” uusi viise ajaloo kuulamiseks ja kuulmise oskuslikuks omandamiseks. Tunnustama selle muusika kaja, mida kuulis, millest kirjutas ja unistas, millele loodeti ja mida leinati teine ajastu. See raamat, mis on täis lüürikat ja kaastunnet oma kangelaste vastu, paneb meid mõtlema sõja pärandile, mineviku kohalolekule meie tänases elus.