Mina, Hobo. Surma ajad

...Nad sünnivad geneetilistes sekveneerijates, viieteistkümne aasta vanusena. Keegi neist pole kunagi Maal olnud. Imperaatori käsul vedavad nad Sügavale Kosmosesse Teed – Distants Distantsi järel, deka-parsek deka-parsekiga, tähest tähte, ühest rohelisest maailmast teise... Neil pole valikut: Päikeseline Viisa hind on kakskümmend... viis aastat Teel. Allahindlus – ainult surnutele. ...Surnut kutsutakse Mark Baineniks. Ta on kosmonaudina tõeline kosmonaud. Ausalt täidab ametikohustusi. Usaldusväärne kaaslane ja kolleeg. Aeg ravib mälu isegi oma surma üle, ja töö paneb uskuma, et ta on elus... Sest Kosmos on suur! – võimalik on kõik, mis muud moodi poleks saanud juhtuda... Töö on palju, Maa on kaugel. Mida kosmonaudile Maa? Ja mida Maale – kosmonaut? ...Ei oleks pidanud Maal tapma Mark Baineniga kaaslasi – ta armastas neid. Ja ei oleks pidanud Maal tapma teda ise uuesti – tal oli piisavalt juba esimesest korrast.