Nõiad. 13 kohtumenetluse kroonika

1590. aastal peatati Edinburgis kohtuprotsess naiste üle, keda süüdistati nõidumises. Protsess, mis algas kui kohalik menetlus, muutus riiklikuks sündmuseks. Kohut tuli vaatama ise kuningas James. 1692. aastal raputas rahulikku puritaanlikku kolooniat nähtamatud sündmused — kohalikke elanikke süüdistati sidemes kuradiga. Neid ootasid ainult piinamine ja hukkamised, ning linna nimi jääb igaveseks ajalukku: Salem. 1730. aastatel süüdistas Marie-Catherine Cadière preestrit, et too oli ta petnud. Kuuldused levisid igal pool nagu katk. Kohtuprotsessi alguseks kahtlustati nii Marie-Catherine’i kui ka preestrit nõidumises. Noor naine pidi saama üheks tähiseks kõige kõmulisemates ja olulisemates kohtumenetlustes 18. sajandil. Tähiseks ja ohvriks. Sabbaid ja rahvameditsiini, „Nõidade haamer“ ja satanismi traktaadid, keskaja Šotimaa ja nõiajumalate murdjad 1940. aastatel. Kes olid need naised ja mehed, kelle nimed on meile tuntud ainult seoses nõidumisega? Mis neid ümbritses, millega nad elasid? Ja mida esindavad nõiad täna? „Nõidade protsessid on teiste inimeste üle võimu näitamine: neile võib teha haiget, suud kinni katta, neid hukka mõista ja tappa. Kui me ei tunne nende valu, ei tõuse meie hääl nende saatuse üle, siis ei saa me aru kogu nende jälitamise ebaõigusest ja kogu ilmsest valeväitest. Kui ei tunne, siis kuidas võidelda?“ (Marion Gibson)