Inimesed, keda kaardil ei ole

„Inimesed, keda kaardil ei ole“ — nii võib nimetada Guatemala ja Nicaragua külateelisi, kelle igapäevaelu on kujuteldamatult tagasihoidlik ja süda — suur. Inimesed, kelle elu autor koos arstide ja vabatahtlikega teeb natuke talutavamaks ja paremaks. Jevfrusinia Kapustina — luuletaja, proosakirjanik, fotoreporter. Juhtib fotode osakonda rahvusvahelises humanitaarorganisatsioonis Health & Help. On teinud снимки Venemaal, Guatemalas ja Nicaraguas. Rahvusvahelise konkursi „Sõprussild“ võitja, A.S. Puškini nimelise preemia „Litsäe“ finalist. Naaber istmel ei suutnud läheduses toimuvale vastu pidada, küsis mehelt: — Miks sul on kassipoeg? — Noh, võib-olla kaitseb ta hiljem mu maja hiirte eest. Aga see on hiljem. Ja praegu katan ma teda halva eest. Vaatas minusse, justkui otsides toetust: — Õigesti räägin? Ma noogutasin. Jevfrusinia Kapustina, kes on selles eksootilises elus teisel pool maailma võõras, vaatab seda mitte võõra pilguga. Ta on vabatahtlik-fotograaf kauges Ladina-Ameerika külas, ja tema pilk on haarav: „Väsinud ema magab pingil, samas kui laps tema jalgade juures sööb liiva, banaanikoort ja koera saba korraga“ (Juri Bujda).