Kuna

Kolmeteistkümneaastase Fõorelaga ei olnud elu jooksul midagi halba juhtunud. Tal ei olnud vaja üle elada vanemate lahutust, kolimist ja sõpradega lahusolekut, ta ei olnud tõsiselt haige ega olnud midagi katki teinud, ei kordagi ei jäänud ta teisele aastale ning ei olnud koolis kiusamisega silmitsi seisnud. Ja äkki sureb Fõore ema. Ühel päeval pöördub rahulik ja harjumuspärane pereelu pea peale. Fõorelal tuleb kasvada täiskasvanuks ja võtta endale hoolitsus noorema õe Mäggi eest — kuna tüdrukute isa süüdistab pärast tragöödiat end madalasse depressiooni ega suuda nende eest hoolitseda. Igal päeval võitleb Fõore, kogedes leina, enda vastu: ta soovib lihtsalt koolis õppida, suhelda sõpradega, armuda... Kuid ta tunneb end kui oleks lõhestatud temale langenud vastutuse ja tavalise teismelise elu soovide vahel.