Teisel pool head ja kurja

Friedrich Nietzsche on üks tuntumaid ja ebaõnnestunumaid Euroopa filosoofe. Kogu elu fightis ta haigustega, töötas vaatamata oludele, kuid ei olnud aktsepteeritud ei kolleegide ega lähedaste poolt. Pärast surma said tema ideed moonutatud ja primitiviseeritud ning nimi hakkas seostuma fašistliku ideoloogiaga, kuigi tal ei olnud sellega midagi pistmist. «Teisel pool head ja kurja» võib nimetada Nietzsche filosoofia kvintessentsiks. Selles teoses jagab ta kogemusi seoses haiguste ja Euroopa ühiskonna allakäiguga ning arutleb nende «ravimise» meetodite üle. Kaasaegsete seas olid tema vaated vastu võetud kui «jumalateotus» ja «immoralism», kuigi filosoof pakkus vaid välja vabastada end siltide ülemvõimust, ületada valeusklikkus ja uuendada ühiskondlikke aluseid ja moraali. Filosoofi üleskutsed on täiesti aktuaalsed ka täna, sest väärtuste, mõistete ja normide kaoses on nagu kunagi varem oluline välja selgitada, mis neist on moonutatud ja peale surutud ning mis tõeliselt vajalik on tajuda vaba ja toimetuleva mõistusega, et selle alusel saada enda elu peremeheks. Tekst on varustatud spetsialisti kommentaaride ja selgitustega.