Külluse ja kurjuse taga

Friedrich Nietzsche — üks tuntumaid ja ebaõnnestunumaid Euroopa filosoofe. Kogu elu ta päris haigustega, töötas vastavalt oludele, olles samas mitte aktsepteeritud ei kolleegide ega lähedaste poolt. Pärast surma olid tema ideed moonutatud ja primitiivistatud ning nimi hakkas seostuma fašistliku ideoloogiaga, kuigi tal ei olnud sellega mingit seost. «Külluse ja kurjuse taga» võib nimetada Nietzsche filosoofia kvintesseniks. Selles teoses jagab ta kogemusi seoses haiguste ja Euroopa ühiskonna langusega ning arutleb nende «ravimise» meetodite üle. Kaasaegsed tema vaateid tõlgendasid kui «jumalatut» ja «immoralismi», kuigi filosoof pakkus vaid välja vabastamise etiketi ülemvõimust, et ületada silmakirjalikkust ning uuendada sotsiaalseid kombeid ja moraali. Filosoofi üleskutsed on täna samuti aktuaalsed, sest väärtuste, mõistete ja normide kaoses on oluline välja selgitada, mis on moonutatud ja peale surutud, ning mis tõeliselt on vajalik, et vabas ja tegusas mõttes seda tajuda ning selle alusel oma elu isandaks saada. Tekst on varustatud kommentaaride ja selgitustega spetsialisti poolt.