Jevgeni Onegin

Pärast Puszkini romaani ilmumist 1958. aastal, mille illustreeris Lidija Timošenko grisaille-tehnikas, ei tulnud kunstnikule mitte ainult rahu — paljudele ootamatult pöördus ta oma "Onegini" poole tagasi ("keegi ei ole selles süüdi peale minu, kuna ma tegin selle liiga hilja, ja nüüd on elu edasi liikunud") ja… hakkas jälle "Oneginit" illustreerima. Uue aja kohaselt hakkas Lidija Jakovlevna otsima suuremat vabadust, kergust, vormi lakoonilisust, lihtsust. Ta tõlgib kogu seeria värviliseks litograafiaks, vaesesse värvipaletti. Kuid see ei olnud lihtsalt üleminek teisele tehnikale, vaid uued lõputud vaevavad otsingud suurima väljenduse ja poeetilisuse nimel.

Uue raamatu kallal töötamine kestis üle kuue aasta. Nagu variant grisaille'idega, ilmusid litograafiad ainult ühe korra, 1966. aastal.

Tekst on trükitud väljaandest: A. S. Puszkini. Teosed kolmes köites. Teine köide. — M.: Kunstiline kirjandus, 1986.

Raamatus on kasutatud kunstniku L. Ja. Timošenko perekonna arhiivist pärinevaid teoste kujutisi