Aastast 1910 ja peaaegu kuni oma surmani pidas Austria juudi päritolu kirjanik Franz Kafka (1883–1924) päevikuid – kaksteist suurt vihikut in-quarto. Kuid 1917–1919. aastal jättis Kafka need kõrvale ja kohtles ainult oma kunstilisi märkmikke. Kaheksa väikest sinist vihikut in-octavo sisaldavad...
kunstniku sketše: täiesti žanriliselt määratletud fragmendid – väikesed lood, mõistulood, aforismid – ja algmaterjalid kirjanduslikest mõtetest, vaevalt vormitud loomeenergiaga, – mõtted ja kujutised, „kujundite tihedused“, mis võimaldavad näha, kuidas Kafkale tekstid tema teadvuses, ja võib-olla veel ainult alateadvuses, sündisid...Käesolevas väljaandes avaldatakse märkmed, samuti Kafka fragmendid, sketšid ja kirjad G. B. Notkina tõlkes koos tõlkija märkuste ja märkustega.
Aastast 1910 ja peaaegu kuni oma surmani pidas Austria juudi päritolu kirjanik Franz Kafka (1883–1924) päevikuid – kaksteist suurt vihikut in-quarto. Kuid 1917–1919. aastal jättis Kafka need kõrvale ja kohtles ainult oma kunstilisi märkmikke. Kaheksa väikest sinist vihikut in-octavo sisaldavad kunstniku sketše: täiesti žanriliselt määratletud fragmendid – väikesed lood, mõistulood, aforismid – ja algmaterjalid kirjanduslikest mõtetest, vaevalt vormitud loomeenergiaga, – mõtted ja kujutised, „kujundite tihedused“, mis võimaldavad näha, kuidas Kafkale tekstid tema teadvuses, ja võib-olla veel ainult alateadvuses, sündisid...
Käesolevas väljaandes avaldatakse märkmed, samuti Kafka fragmendid, sketšid ja kirjad G. B. Notkina tõlkes koos tõlkija märkuste ja märkustega.