Koos meie või ilma meie. Tuleviku loomulik ajalugu

Kui me kujutame ette tulevikku, siis tavaliselt kujutame end mehhaniseeritud ökosüsteemis, mida asustavad robotid, seadmed ja virtuaalsed reaalsused. Tulevik on roosiline ja tehnoloogiline, ning meie, inimesed, oleme ainukesed tegutsejad selles kaunis maailmas. Siiski on selline ettekujutus suur viga, väidab bioloog ja ökoloog Rob Dunn. Kui palju me ka ei püüaks loodust endale allutada, jääme me selle osaks ning sõltume sellest. Samas ei tähenda meie sõltuvus sugugi, et loodus sõltub meist: see toime tuleb igasuguste katsega ignoreerida, võidelda või domineerida selle üle, ning eluseadused jätkavad kehtimist isegi pärast meie liigi hävimist. Raamatust "Koos meie või ilma meie" räägib Dunn bioloogilistest seadustest, mis on samasugused hädavajalikud kui füüsikaseadused, kuidas meie ümbritsev maailm muutub, milline saatus ootab tuntud liike ning kus ja kuidas tekivad uued. Samuti on inimkond pikajalise elu jooksul planeedil tahtmatult hävitanud metsikuid liike, millest ta sõltus või oleks võinud sõltuda, ja samal ajal soodustanud liikide tekkimist, mis toovad meile ebamugavusi.
Nüüd, kui me tahame ise ellu jääda, peame õppima mõistma bioloogilisi seadusi ja alistuma neile. Siis suurenevad meie võimalused elada veel 100, 1000 või isegi miljon aastat märkimisväärselt. Kui aga mitte — no mis siis, ökologidel ja evolutsioonibioloogidel on küllalt veenev nägemus sellest, kuidas elu Maal areneb ilma meie...