Filosoof ja kirjanduskriitik Vassili Rozanovi raamat "Suure inkvisiitori legend F. M. Dostoevskist" ilmus 1894. aastal. See tõi Rozanovile tuntuse ning sai esimeseks teoseks, kus Dostoevskit esitatakse kui usulist mõtlejat. Just Rozanov — tähelepanelik ja tundlik kriitik, peen kunstitundja — pani...
aluse Dostoevski loomingu mõtestamisele (mille kaudu ta oli kogu elu vaimustuses) kristliku õpetuse kontekstis. Rozanova arvates on "Suure inkvisiitori legend" "Vennad Karamazovid" romaani kvintessents: "… just 'Legend' moodustab nagu kogu teose hinge, mille ümber koondub kõik, nagu variatsioonid oma teema ümber; selles on peidetud kirjaniku salajane mõte, ilma milleta ei oleks kirjutatud mitte ainult seda romaani, vaid ka paljusid teisi teoseid: vähemalt ei oleks neis olnud kõiki parimaid ja kõrgeimaid kohti». Väljaandele on lisatud ka peatükid kogumikust "Kirjanduslikud skeemid" (1899).
Filosoof ja kirjanduskriitik Vassili Rozanovi raamat "Suure inkvisiitori legend F. M. Dostoevskist" ilmus 1894. aastal. See tõi Rozanovile tuntuse ning sai esimeseks teoseks, kus Dostoevskit esitatakse kui usulist mõtlejat. Just Rozanov — tähelepanelik ja tundlik kriitik, peen kunstitundja — pani aluse Dostoevski loomingu mõtestamisele (mille kaudu ta oli kogu elu vaimustuses) kristliku õpetuse kontekstis. Rozanova arvates on "Suure inkvisiitori legend" "Vennad Karamazovid" romaani kvintessents: "… just 'Legend' moodustab nagu kogu teose hinge, mille ümber koondub kõik, nagu variatsioonid oma teema ümber; selles on peidetud kirjaniku salajane mõte, ilma milleta ei oleks kirjutatud mitte ainult seda romaani, vaid ka paljusid teisi teoseid: vähemalt ei oleks neis olnud kõiki parimaid ja kõrgeimaid kohti». Väljaandele on lisatud ka peatükid kogumikust "Kirjanduslikud skeemid" (1899).