Raamatus on kogutud uskumatud dokumendid - nooruslikud päevikud, mis kirjeldavad sündmusi 1915-1917 aastal Penza's, mille säilimine on üllatav, ja rinde päevikud, mis imekombel on ellu jäänud, ning mälestused raskest katsumustest, mis said osa siira, ausa, printsiipe järgiva ja väga ilusa...
inimese - kümneaastase karistuse kandmine GULAGis. Andekas kirjanik Daniil Fibikh on loonud ainulaadse ajastu pildi tunnistaja silmade läbi, kelle saatuseks oli elada riigi ajaloo kõige keerulisemates, pöördelistes ja traagilistes aastates. Revolutsiooni innukalt omaks võtnud, töötades reporterina "Izvestija's", jutustuste, artiklite ja romaanide autor, lahkus ta vabatahtlikuna rindele, kus oli esirindel reporter. Juunis 1943 arreteeriti ta teenistuskohustuse eesotsas oleva kaastöötaja ülesande tõttu ja mõisteti 10-aastasele karistusele, mille ta täielikult täitis. Ta ei murdunud, saavutas rehabiliteerimise ja kuni oma elu lõpuni jätkas tööd. Alates gümnaasiumiaastatest unistas ta mitte ainult kirjanikuks saamisest, vaid ka millegi loomise soovist, mis jääks temast maha. "Tahaks kirjutada sellise raamatu, mis elaks kauem kui mina, mis oleks kogu elu kokkuvõte". See raamat on teie ees.
Raamatus on kogutud uskumatud dokumendid - nooruslikud päevikud, mis kirjeldavad sündmusi 1915-1917 aastal Penza's, mille säilimine on üllatav, ja rinde päevikud, mis imekombel on ellu jäänud, ning mälestused raskest katsumustest, mis said osa siira, ausa, printsiipe järgiva ja väga ilusa inimese - kümneaastase karistuse kandmine GULAGis. Andekas kirjanik Daniil Fibikh on loonud ainulaadse ajastu pildi tunnistaja silmade läbi, kelle saatuseks oli elada riigi ajaloo kõige keerulisemates, pöördelistes ja traagilistes aastates. Revolutsiooni innukalt omaks võtnud, töötades reporterina "Izvestija's", jutustuste, artiklite ja romaanide autor, lahkus ta vabatahtlikuna rindele, kus oli esirindel reporter. Juunis 1943 arreteeriti ta teenistuskohustuse eesotsas oleva kaastöötaja ülesande tõttu ja mõisteti 10-aastasele karistusele, mille ta täielikult täitis. Ta ei murdunud, saavutas rehabiliteerimise ja kuni oma elu lõpuni jätkas tööd. Alates gümnaasiumiaastatest unistas ta mitte ainult kirjanikuks saamisest, vaid ka millegi loomise soovist, mis jääks temast maha. "Tahaks kirjutada sellise raamatu, mis elaks kauem kui mina, mis oleks kogu elu kokkuvõte". See raamat on teie ees.