27. juulil 1912 lahkus Peterburist jaht «Püha Anna». Ekspeditsioon, mille juht oli leitnant Georgi Brusilov, pidi läbima Põhja-mereteed Vladivostokki ühe talvepeatusega. Siiski, juba oktoobri alguses jäi jaht jäässe Karilise mere idarannikul ja peagi-käis see sunnitud rändamine põhja poole. Meeskonnal ei...
õnnestunud jäävangist vabastada. Aprillis 1914 lahkus 11 inimest koos navigaator Valerjan Albanoviga laevast ja suundusid mandrile. Maale jõudsid vaid kaks: navigaator Valerjan Albanov ja meremees Aleksander Konrad, kelle päevikud on esmakordselt selles raamatus ühendatud. Valerjan Albanovi päeviku fragmente, kes sai Klimovi navigaatori prototüübiks, võib leida Veniamin Kaveri romaanist «Kaks kaptenit»; siinkohal on kunstilise jutustuse konteksti põimitud palju teisi fakte «Püha Anna» ajaloost, mille autor nimetas «Püha Mariaks».
27. juulil 1912 lahkus Peterburist jaht «Püha Anna». Ekspeditsioon, mille juht oli leitnant Georgi Brusilov, pidi läbima Põhja-mereteed Vladivostokki ühe talvepeatusega. Siiski, juba oktoobri alguses jäi jaht jäässe Karilise mere idarannikul ja peagi-käis see sunnitud rändamine põhja poole. Meeskonnal ei õnnestunud jäävangist vabastada. Aprillis 1914 lahkus 11 inimest koos navigaator Valerjan Albanoviga laevast ja suundusid mandrile. Maale jõudsid vaid kaks: navigaator Valerjan Albanov ja meremees Aleksander Konrad, kelle päevikud on esmakordselt selles raamatus ühendatud. Valerjan Albanovi päeviku fragmente, kes sai Klimovi navigaatori prototüübiks, võib leida Veniamin Kaveri romaanist «Kaks kaptenit»; siinkohal on kunstilise jutustuse konteksti põimitud palju teisi fakte «Püha Anna» ajaloost, mille autor nimetas «Püha Mariaks».