Nii et, Torm

Maxim Semeliak — muusikajournalist ja üks paljusid inimesi, kelle elutee muutus igaveseks «Kodanikukaitse» laulude mõjul — pidi 2008. aastal alustama raamatuga koos Egor Letoviga. Plaane segas peategelase surm. Viimase 13 aasta jooksul on Letovist saanud, nagu ta soovis, folkloorne tegelane,... kes on laiali läinud tsitaatideks, loosungiteks ja meemideks: tema pärandile pretendeerivad inimesed kõige erinevamatest poliitilistest vaadetest ja isiklikest tõekspidamistest, tema fänne on lõpmatuseni, nagu ka tõlgendusi tema lauludele.

«Nii et torm» pakub lähedast vaadet ja vastuseid esimesest käest; see on raamat isiklikest suhetest KOsse ja tema juhiga, samas ka post-sovetliku maailma armastuse ja vihkamise ajaloost kohmakate prillide kandja vastu. Suhted looduse ja naabritega Omskis, liit Eduard Limonoviga, surma eelne tunne, esimesed välismaised kontserdid, ained, jalgpall, revolutsioon, pidev inspiratsiooni otsimine ja kindel stiil kollektiivi juhtimiseks. Semeliaki raamatu lehekülgedel ilmub Letov elava inimesena: naljakas, rahutu ja lahendamata.