Voos

Peamine kunstiteoreetiline mõtleja arutleb kunsti üle interneti ajastul.
20. sajandi jooksul kadus järk-järgult usk kunstiasutuste stabiilsusse. Seega kadus ka kunstnike lootus kunstiteoste säilitamiseks muuseumides, nende kättesaadavuseks tuleviku vaatajate jaoks. Tulemuseks on see, et kunst ei tooda enam objekte, vaid sündmusi (sooritusest sotsiaalsete projektideni). Teave nende sündmuste kohta salvestatakse kunstilise dokumentatsioonina, mida saab leida eelkõige internetist.