Tankitõrje. Jalaväe tankitõrje relvad Teise maailmasõja ajal

KÕIK JALAVÄE TANKITÕRJE RELVADEST TEISES MAAILMASÕJAS! Juhtiva relvauurija entsüklopeedias leiab lugeja põhjalikku teavet mitte ainult seeria- ja eksperimentaalgranaatide, tankitõrjerelvade, miinide, leegipüstolite, lõksude kohta, vaid ka jalaväe tankitõrje taktika arengust lahingutegevuse käigus ja uue rindespetsialisti - tankitõrje - sünnist. Kuigi peamiseks vaenlaseks tankidele lahinguväljal 1939–1945 peeti suurtükke, õhujõude ja vaenulikke soomusmasinaid, ei saanud ükski tankitõrje kaitse olla stabiilne ilma usaldusväärse jalaväe katteta. Ja lahinguvälja kuningannale on eluliselt vajalikud oma lähedase lahingu tankitõrjevahendid. Kui alguses pandi rõhk tankitõrjerelvadele, miinidele, käsigranaatide kogumitele ja tulekustutusbaasidele, siis juba Teise maailmasõja keskpaiku kasutati aktiivselt kleepuvaid ja magnetilisi kumulatiivgranaate, käsitsi ja statiivi kasutatakse tankitõrje granaadiheitjaid bazookadest panzerfaustideni ja legendaarsete faustpatroonideni, ning sõja lõpuks ilmusid esimesed katsetatud juhitavad tankitõrjerelvad. Väljaanne on illustreeritud ainulaadsete jooniste ja fotodega.