Poiss, kes joonistas Auschwitz'i

Juunis 1943, pärast pikki jälitamisi, viidi 13-aastane Thomas ja tema ema Auschwitz'i laagrisse. Meeste laagris Auschwitz I viibis Thomas eemal emast ning et säästa oma elu, pidi ta tegema äärmiselt rasket tööd. Vaatamata ümbritsevale julmusele, ei kaotanud Thomas elujõudu ja otsis valgust seal, kus näis seda olevat võimatu leida. Ta täitus otsusekindlusega ja joonistas üksikasjalikult, mis toimus Saksamaa koonduslaagrites Auschwitz'is. Joonistused ei ole säilinud, kuid peaaegu kahe aastase inimsusevastase elu pärast vabastati Thomas ning ta hakkas uuesti joonistama seda, mida ta oli pidanud taluma. Raamat sisaldab 26 joonist. Oma mälestustes valin ma valgust julmuse ja kurjuse maailmale, millest keegi ei tohiks midagi teada - kuid ajalooline õigus on triumfeerinud. Siiski on kõige olulisem see, et räägitakse elust laagrites. Kuidas meie, vangid, elasime ning püüdsime mitte meelt heita, haarates iga inimlikkuse ja headuse kiiruse eest endi ja üksteise sees, olles ümbritsetud totaalsest julmusest. Kõige selle keskmes kujunes ainulaadne lugu meist, noortest, kellele oli määratud laagrites üles kasvada ja kujuneda, hoides ühtsuse, sõpruse ja lootuse jõudu. Thomas Giv