Mälestused minu elust

Giorgio de Chiricos (1888-1978) looming, kes on „Metafüüsilise maalimise“ liikumise asutaja, on rikkalik ja mitmekesine. Kunstnik, kes on end väljendanud eriliselt ja ainulaadselt maali, grafika, skulptuuri ja stsenograafia alal, on jätnud ka märkimisväärse jälje kunstikriitikuna ja kirjanikuna. „Mälestused minu elust“ (Metopoe della mia vita), mille esimene osa ilmus Itaalias 1946. aastal, mitte ainult ei võimalda sügavamalt mõista de Chiricot, vaid aitab ka uuesti tõlgendada kunstniku rikkalikku, salapäraste sümbolitega maalimaailma. de Chirico veendumus oma arvamuste õigsuses, enesekindlus oma teenetes, sallimatus kõige suhtes, mis ei vasta tema arusaamadele headusest, moraalist, heast maitsest, siirus kuni unustamiseni, mis mõnikord muutub enesearmastuseks ja enese reklaamimiseks, kujutavad samal ajal nii tugevaid kui ka nõrku külgi tema raamatust. Kuid just see teeb „Mälestused...“ väärtuslikuks dokumentiks, mis aitab mõista loova individuaalsuse olemust ühe XX sajandi juhtiva meistri kohta.