Transmetropoliten. Raamat 3. Üksik linn. Silm silma eest. Ma vihkan seda auku

Spider Jeruusalemm — see on Hunter Thompson tuleviku päevadel, gonzo-ajakirjanik võidutseva küberpunk’i ajastul. Pärast viieaastast eemalolekut naaseb ta Linna ja saavutab kohe jälle kuulsuse otseülekannega geneetiliselt muundatud transide mässu mahasurumisest, sukeldub Spider enesekeerlemise, poliitilise tsüneismi ja farmakoloogiliste katsete sügavikku. Samal ajal on käinud valimiskampaania ja kandidaadist «seaduse ja korra parteist», kelle nimetas Spider kergelt Koletiseks, sai kaotaja; presidendiks sai California senaator Gary Callahan hüüdnimega Naljakas. «Ma olen alati pidanud inimesi nutikateks, — ütleb Spider. — Jah, inimesed on segaduses, nõrgad, purustatud, aga nad ei ole lollid. Ja siis sa võtad ja näitad neile: siin on kaks inimest, kes tahavad presidendiks saada. Üks — kurat lihas, aga temaga saab hakkama, sest ta usub vähemalt millessegi. Teine aga valetab nagu tahab, paneb selga igasuguseid maske, et vaid presidendi toolile pääseda. Aga see pole veel kõik, ta vihkab sind ja ketrab võimu, et muuta su elu põrguks. Ja kelle poolt, arvatavasti, nad hääletavad?» Vahetult enne oma valimiste võitu lubas Naljakas Spiderile: «Kellelgi ei ole lubatud mind nii alandada. Ja minna minust karistamatult. Ma jõuan sinuni, Jeruusalemm. Pulpim pulbriks. Kõige ootamatumal hetkel». Aga Spider ei kavatse niisama istuda ja oodata presidendi kätte maksma. Tal on, nagu alati, valmis vastulöögiplaan…