6. detsember 1973, kui mind tapeti, oli mul neliteist aastat – nii algab see traagiline lugu. Hukkunud – peategelane Susie Salmon – kohandub eluga taevas ja jälgib ülevalt, kuidas tema tapja üritab oma jälgi varjata, samal ajal kui perel on...
raske leppida kaotusega... See tugev, dramaatiline raamat ei räägi tapmisest, ei räägi vägivallast, vaid elust. Elust pärast surma. Elust neist, kes jäid ellu. Tõenäoliselt seetõttu on see kirjutatud niivõrd üllatavalt heledas keeles. Lugu, mis andekast autorist võiks muutuda nutuseks melodraamaks, muutub siin delikaatseks ja teraseks jutustuseks peresuhetest ja nende muutlikkusest ajas (Minneapolis Star Tribune).
6. detsember 1973, kui mind tapeti, oli mul neliteist aastat – nii algab see traagiline lugu. Hukkunud – peategelane Susie Salmon – kohandub eluga taevas ja jälgib ülevalt, kuidas tema tapja üritab oma jälgi varjata, samal ajal kui perel on raske leppida kaotusega... See tugev, dramaatiline raamat ei räägi tapmisest, ei räägi vägivallast, vaid elust. Elust pärast surma. Elust neist, kes jäid ellu. Tõenäoliselt seetõttu on see kirjutatud niivõrd üllatavalt heledas keeles. Lugu, mis andekast autorist võiks muutuda nutuseks melodraamaks, muutub siin delikaatseks ja teraseks jutustuseks peresuhetest ja nende muutlikkusest ajas (Minneapolis Star Tribune).