«Maastikud» — kogum säravaid esse ja mälestusi, mis katab rohkem kui poole sajandi kirjutamisperioodi inglase John Bergeri (1926–2017) loomingus, kelle peamine huvi elus on alati olnud kunst. Täiendades eelmist kogumikku, «Portreed», teenib raamat iseenesest nagu teekonnajuhina mitte ainult — ja...
mitte niivõrd — reaalselt, vaid ka esteetiliste ja intellektuaalsete maastike maailmas, mis on vorminud autori ainulaadset maailmavaadet. Meie ees seisab taas mitte lihtsalt silmapaistev kunstiteoreetik, vaid ka kõneka jutustajana, peene vaatlejana, täpsete aforismide autorina ja julge kriitikuna, kes seisab marksismi positsioonidel. Kutsudes lugejat ümber mõtlema mallide ettekujutusi loovuse rollist inimelus, räägib Berger kunstisuundadest ja üksikutest kunstitegelastest laias ajaloolises retrospektiivis, unustamata kunagi sotsiaal-poliitilist konteksti. Ta soovib siiralt, et inimesed mõistaksid: «Kunst peab olema inspiratsiooniks, mitte lohutuseks».
«Maastikud» — kogum säravaid esse ja mälestusi, mis katab rohkem kui poole sajandi kirjutamisperioodi inglase John Bergeri (1926–2017) loomingus, kelle peamine huvi elus on alati olnud kunst. Täiendades eelmist kogumikku, «Portreed», teenib raamat iseenesest nagu teekonnajuhina mitte ainult — ja mitte niivõrd — reaalselt, vaid ka esteetiliste ja intellektuaalsete maastike maailmas, mis on vorminud autori ainulaadset maailmavaadet. Meie ees seisab taas mitte lihtsalt silmapaistev kunstiteoreetik, vaid ka kõneka jutustajana, peene vaatlejana, täpsete aforismide autorina ja julge kriitikuna, kes seisab marksismi positsioonidel. Kutsudes lugejat ümber mõtlema mallide ettekujutusi loovuse rollist inimelus, räägib Berger kunstisuundadest ja üksikutest kunstitegelastest laias ajaloolises retrospektiivis, unustamata kunagi sotsiaal-poliitilist konteksti. Ta soovib siiralt, et inimesed mõistaksid: «Kunst peab olema inspiratsiooniks, mitte lohutuseks».