Laupäev, 26. aprill 2003, kell 14:41. Oma veoki kaugusel kaheksa maili, olles sügavas ja kitsas kuristikus Blue John'i kanjonis, laskus alpinist Aroon Ralston keerdsuuruse kivi pealt, kui kivi hakkas äkitselt kõikuma. Enne kui Aroon suutis kõrvale hüpata, pressis langev kivi...
tema parema käe ja randme kanjoni seina vastu. Nii algasid Arooni jaoks kuus päeva põrgut. Omades vaid väheseid vees ja toidus, ilma jope, et külmade ööde jooksul end sooja hoida, õudusega mõistes, et ta ei olnud kellelegi öelnud, kuhu suundus, mõistis Aroon, et tal tuleb surra aeglast surma – ta oli 400 kilogrammi kaaluva kivi poolt kinni püütud kanjoni põhjas 3 meetri sügavusel. Ja siis, et end päästa, tegi Aroon kõige ebatavalisema teo, mida vaid ette kujutada sai
Laupäev, 26. aprill 2003, kell 14:41. Oma veoki kaugusel kaheksa maili, olles sügavas ja kitsas kuristikus Blue John'i kanjonis, laskus alpinist Aroon Ralston keerdsuuruse kivi pealt, kui kivi hakkas äkitselt kõikuma. Enne kui Aroon suutis kõrvale hüpata, pressis langev kivi tema parema käe ja randme kanjoni seina vastu. Nii algasid Arooni jaoks kuus päeva põrgut. Omades vaid väheseid vees ja toidus, ilma jope, et külmade ööde jooksul end sooja hoida, õudusega mõistes, et ta ei olnud kellelegi öelnud, kuhu suundus, mõistis Aroon, et tal tuleb surra aeglast surma – ta oli 400 kilogrammi kaaluva kivi poolt kinni püütud kanjoni põhjas 3 meetri sügavusel. Ja siis, et end päästa, tegi Aroon kõige ebatavalisema teo, mida vaid ette kujutada sai