Japanlaste luuletajad kirjeldavad oma ümbritsevat maailma ja jutustavad terve loo vaid kolme reaga. Ja see tõmbab tähelepanu nende imetlusväärsete luuletuste juures — lakoonilisus ja sügavus, mis panevad mõtlema. Haiku, või hokku, ilmus XIV sajandi alguses. Need lühikesed luuletused ei kirjeldanud...
lihtsalt ümbritsevat maailma — nad pakkusid lugejale dialooge luuletajaga, ja alguses pidi ta ära arvama, mida autor looduse kujundite kaudu öelda tahab. Suurepäraste meistrite, nagu Matsuo Bashō, haiku näited näitavad, kuidas ühe kujundi — langev leht, kraana hüüd, kastepiisk — kaudu edastatakse terve tunnete ja mõtete gamma.
Japanlaste luuletajad kirjeldavad oma ümbritsevat maailma ja jutustavad terve loo vaid kolme reaga. Ja see tõmbab tähelepanu nende imetlusväärsete luuletuste juures — lakoonilisus ja sügavus, mis panevad mõtlema. Haiku, või hokku, ilmus XIV sajandi alguses. Need lühikesed luuletused ei kirjeldanud lihtsalt ümbritsevat maailma — nad pakkusid lugejale dialooge luuletajaga, ja alguses pidi ta ära arvama, mida autor looduse kujundite kaudu öelda tahab. Suurepäraste meistrite, nagu Matsuo Bashō, haiku näited näitavad, kuidas ühe kujundi — langev leht, kraana hüüd, kastepiisk — kaudu edastatakse terve tunnete ja mõtete gamma.