Ühel päeval näitas isa väikesele Franciscusele perereliikviat — vana võtit, mis avas esivanemate teaduse väravad. Varsti pärast seda süüdistas inkvisitsioon isa — arsti, ristitud juudi Diego da Silva, ja poisi vanemat venda salajases juudiks olemises, ning ema suri kurbust talumatult...
taludes. Francisco jäi üksi, kuid hoidis meeles peret, võtit ja esivanemate usku ning otsustas saada arstid. Nii algas arsti ja humanisti Francisco Maldonado da Silva (1592–1639) elutee, kes kartmata keskaegse inkvisitsiooni jõhkrust seisis avalikult oma usu ja vabaduse eest ning kogu oma eluga tõestas, et keha võib murda, kuid mitte vaimu. Marcos Aginis sündis Argentiinas 1935. aastal juudi immigrantide peres. Juba lapsena sai ta teada, et kõik tema sugulased Euroopas tapeti natside poolt. Aginis usub, et just see sundis teda saama kirjanikuks. Romaan «Marrani elu», mis ilmus esmakordselt 1991. aastal, on autori tohutu arhiivitöö tulemus.
Ühel päeval näitas isa väikesele Franciscusele perereliikviat — vana võtit, mis avas esivanemate teaduse väravad. Varsti pärast seda süüdistas inkvisitsioon isa — arsti, ristitud juudi Diego da Silva, ja poisi vanemat venda salajases juudiks olemises, ning ema suri kurbust talumatult taludes. Francisco jäi üksi, kuid hoidis meeles peret, võtit ja esivanemate usku ning otsustas saada arstid. Nii algas arsti ja humanisti Francisco Maldonado da Silva (1592–1639) elutee, kes kartmata keskaegse inkvisitsiooni jõhkrust seisis avalikult oma usu ja vabaduse eest ning kogu oma eluga tõestas, et keha võib murda, kuid mitte vaimu. Marcos Aginis sündis Argentiinas 1935. aastal juudi immigrantide peres. Juba lapsena sai ta teada, et kõik tema sugulased Euroopas tapeti natside poolt. Aginis usub, et just see sundis teda saama kirjanikuks. Romaan «Marrani elu», mis ilmus esmakordselt 1991. aastal, on autori tohutu arhiivitöö tulemus.